Millist kindlustusteenuse pakkujat valida, võib näida esmapilgul tähtsusetu küsimus ja kerkida alles siis, kui juba sõlmitud kindlustuslepinguga tekivad probleemid.
Kindlustusega on kokku puutunud peaaegu igaüks. Maja kindlustuslepingut nõuab pank ja sõiduki käsutamiseks peab olema kohustuslik liikluskindlustus. Erinevate riskide maandamiseks on ettevõtjal otstarbekas muretseda äriettevõtte kindlustus.

Kindlustusteenuse pakkujaid on kolme liiki. Esiteks kindlustusseltsid ise, teiseks nende käepikendusena tegutsevad kindlustusagendid, kes pakuvad ainult ühe kindlustusandja kindlustuslepinguid. Kolmandaks kindlustusteenuse pakkujaks on kindlustusmaaklerid, kes eelnevatele oma kindlustusvõtja- ehk kliendisõbraliku vaatenurga poolest vastanduvad.

KONTROLLI REGISTRIST

Kindlustusmaaklerite esimeseks erinevuseks kindlustusseltsidest ja -agentidest on see, et nad tutvustavad kindlustusvõtjale ühe pakkumise raames võrdlevana mitmete erinevate kindlustusseltside kindlustustingimusi ja pakkumisi.

Lisaks peavad kindlustusmaaklerid enne, kui nad kindlustusvõtjale pakkumise esitavad, uurima välja, milline on täpselt kindlustusvõtja kindlustushuvi, esitama seejärel kindlustusvõtjale just sellele huvile vastavad mitme kindlustusseltsi pakkumised, selgitama nende erinevusi ja soovitama sobivaimat pakkumist. Oluline on teada, et kindlustusmaakler asub kindlustuslepingus just kindlustusvõtja poolel, kuid kindlustusseltsid ja kindlustusagendid tegutsevad kindlustuspakkumise esitamisel ainult kindlustusseltsi huvides.

Tavaliselt lõpetavad kindlustusvõtjad kindlustusseltside ja kindlustusagentide müügiesindajatega suhted kõhe pärast kindlustuslepingu sõlmimist, kuid kindlustusmaakler jääb kindlustusvõtja nõustajaks kogu lepingu kehtivuse ajaks, olles tavaliselt toeks ka kindlustusjuhtumi korral. Sellised kindlustusmaakleri ja muude kindlustusteenuste osutajate erinevad kohustused on paika pandud seaduses.

Kõik Eestis tegutsevad kindlustusmaaklerettevõtted peavad olema kantud finantsinspektsiooni kindlustusvahendajate nimekirja, mida igaüks saab kontrollida veebiaadressil www.fi.ee. Kuigi seadusega pandud kohustuste eesmärgiks on tagada kindlustusmaakleri asjatundlik tegevus kindlustusvõtja huvides, on tegelikkuses Eesti kindlustusmaaklerite hulgas nii professionaalseid kui ka pealiskaudseid tegijaid.

ÄRA ELA TEADMATUSES

Professionaalse kindlustusmaakleri tegevus on asjatundlik, seaduslik ja läbipaistev. Asjatundlikkuse märgiks on läbitud koolitused, pikaajaliste kogemuste käigus saadud teadmised erinevate kindlustusseltside kindlustuslepingutest ja kogu kindlustusturust laiemalt. Kindlustusvõtjale alati mitme kindlustusseltsi üksikasjaliku pakkumise esitamine (ühe kindlustusseltsi pakkumise võib kindlustusmaakler esitada ainult erandjuhul), kindlustustingimuste põhjalik selgitamine ja kindlustusvõtja pikaajaline asjatundlik nõustamine ongi see, mis peaks eristama professionaalset kindlustusmaaklerit ühe kindlustusseltsi nimel tegutsevast kindlustusagendist või muust pealiskaudsest kindlustusvahendajast.

Pealiskaudse ja kiiret tulu ihaldava kindlustusvahendaja kindlustuspakkumise võib tavaliselt ära tunda näiteks järgnevast telefonikõnest: «… tere, sinu kindlustusleping hakkab lõppema, ma pikendan selle ära ning maksa nüüd meile kindlustusmakse ära.»

Võrdlevate kindlustuspakkumiste edastamist sellele kõnele paljudel juhtudel ei järgne, küll aga saadetakse poliis ja kindlustusmakse arve. Paljudel kindlustusvahendajatel on selline viis kindlustusteenuste pakkumiseks oma pikaajalisele kliendile väga levinud ning tihtilugu ei oskagi kliendid puhtalt teadmatusest oodata midagi enamat.

Sellisel juhul tegutseb kindlustusvahendaja kui kindlustusagent, kuid sellist teenust käsutades võib klient ootamatult avastada, et on aastaid liiga kõrget kindlustusmakset tasunud või puudub tal kindlustusjuhtumi korral lepingust tulenev õigust hüvitisele.

HINDA KOGEMUSI

Igal kindlustusmaakleri teenust käsutaval kindlustusvõtjal oleks kindlasti vaja teada, et kindlustusmaakler peab avaldama kindlustusvõtjale enne lepingu sõlmimist oma vahendustasude suuruse. Selle seadusega pandud kohustuse mõte seisneb selles, et kindlustusvahendaja tegevus oleks kliendile selge, läbipaistev ja arusaadav ning klient võiks veenduda, et kõrgemate vahendustasude tõttu ei kaldu kindlustusmaakleri soovitused ühegi kindlustusseltsi käsuks, vaid lähtuvad ikka kindlustusvõtja kindlustushuvidest. Kahjuks seda kohustust, nagu mõnda teistki kindlustusmaakleri kohustust, kõik kindlustusmaaklerid reaalselt ei täida.

Eesti kindlustusturul tegutseb ligikaudu 45 finantsinspektsiooni kindlustusvahendajate nimekirja kantud kindlustusmaaklerite ettevõtet. Neist eristuvad kindlustusturul pikaajaliselt tegutsenud professionaalsed ettevõtted, kelle teenindada on ka enamik Eesti kindlustusmaaklerturu kliente.

Viimasel paaril aastal on kindlustusvahendajate nimekirja kantud veel ligikaudu 25-30 asja alustanud ning valdavalt väga väikest ettevõtet, kes teenindavad suhteliselt väikest hulka kindlustusvõtjaid.

Leiame, et kindlustusmaaklerlus on valdkond, mis nõuab pikaajalisi kogemusi, spetsiifilisi ja kõrgetasemelisi kindlustusalaseid teadmisi, koolitatud töötajaid ning nüüdisaegseid tehnilisi lahendusi, et täita kindlustusmaakleri seadusest tulenevaid kohustustusi ja kaitsta sellega kindlustusvõtjate huve.

TEADLIKKUS KASVAB

Samuti on kindlustusmaaklerile vajalikud pikaajalised ja usaldusväärsed koostöösuhted kindlustusseltsidega, et saada kindlustusvõtjatele parimaid kindlustuspakkumisi ja abistada kindlustusjuhtumi korral.

Kõiki neid nõudmisi ja tingimusi suudab korralikult täita ainult ettevõte, mis on oluliselt panustanud töötajate valikusse, koolitusse, tehnilistesse lahendustesse ja kaasanud spetsialiste erinevate valdkondade arenguks.

Väga tähtis on kindlustusmaaklerettevõtte läbipaistvus ja usaldatavus ning ettevõtte kohta käiva info kättesaadavus klientidele. Kas ja kui palju on klientidel võimalik saada avalikest allikatest (näiteks internetist) infot erinevate kindlustusvahendajate tegevuse, teenuste sisu, töötajate, vahendustasude suuruse, majandusliku seisu ja seadusest tulenevate nõuete (näiteks kliendikaebuste lahendamise korra) kohta.

Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu kogutud andmetel sõlmiti 2011. aastal kindlustusmaaklerite vahendusel ligi pool kogu Eesti kindlustusturu mahust. Statistika näitab selgelt Eesti tarbija kõrget teadlikkust oma vara kindlustamisel, käsutades professionaalse kindlustusmaakleri abi. Selles osas näeme ka tõusvat trendi, kuna kliendid on hakanud oma ktadlustusostude tegemisel avaldama selget soovi erinevate lahenduste ja pakkumiste võrdlemiseks.

Oluline on teada, et kindlustusmaakler asub kindlustuslepingus just kindlustusvõtja poolel, kuid kindlustusseltsid ja kindlustusagendid tegutsevad kindlustuspakkumise esitamisel ainult kindlustusseltsi huvides.

REET RATTUR Eesti Kindlustusmaaklerite Liit, tegevjuht
IGOR FEDOTOV IIZI Kindlustusmaakler AS, juhatuse liige, Eesti Kindlustusmaaklerite Liit, juhatuse esimees