Kindlustusandja kindlustuslepingust tulenev põhikohustus on võlaõigusseaduse (VÕS) järgi kahju hüvitamine kindlustusjuhtumi toimumise kohal. Paraku ei ole harvad juhtumid, kus kindlustushüvitise kättesaamine viibib või ei maksta seda üldse välja.

Milliseid põhimõtteid peab kindlustusvõtja kahjujuhtumi korral meeles pidama?

Kindlustushüvitis muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi käsitlemiseks vajaliku mõistliku aja möödumisel. Kindlustusjuhtumiga seoses alustatud kriminaalmenetlus ei anna kindlustusandjale õigust hüvitise väljamaksmisega kuni kriminaalmenetluse lõpuni viivitada.

Kui kindlustuslepingu sõlmimisel ei ole kontrollitud poliisil märgitud esemete olemasolu ülevaatuse või soetamisdokumentide abil, tuleb eeldada, et poliisil loetletud esemed olid alles ka kindlustusjuhtumi toimumise ajal. VÕSi § 448 lg 2 kohaselt võib kindlustusandja nõuda tõendite esitamist. Kindlustusvõtjal on võimalik tõendada kahju tekkimist lisaks dokumentaalsetele tõenditele ka teiste tõenditega, muu hulgas tunnistajale ütlustega.

Kuna kindlustusjuhtumi toimumise korral kehtib üldine eeldus (mitte kohustus), etkindlustusvõtja kahjustatud asja ka taastab, on õigus nõuda kahjuhüvitist koos käibemaksuga.

Kahju hüvitamise põhimõtted ei kohusta kindlustushüvitise saamiseks kindlustusobjekti (näiteks ehitist) tingimata taastama. Seega ei saa üldjuhul kahjuhüvitise suurus sõltuda sellest, kuidas kindlustusvõtja hüvitist käsutab. Sõltumata, kas kindlustusvõtja hävinud ehitise taastab, on kahjuhüvitise suuruseks kindlustusobjekti taastamisväärtus, mitte selle turuväärtus enne kahjujuhtumi tekkimist.

Seadus ei piira kindlustuslepingu poolte õigust kokku leppida hüvitise väljamaksmisest keeldumises või hüvitise vähendamise õiguses ka teiste süüvormide korral kui tahtlus. Kindlustusandja tüüptingimustes on tavaliselt kokkulepe, mille kohaselt vabaneb kindlustusandja osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum on toimunud kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku raske hooletuse tagajärjel. Tõendama peab kindlustusandja. Kui kindlustusvõtja on tõendanud kindlustusjuhtumi toimumise, tekib kindlustusandjal hüvitamise kohustus. Hüvitamiskohustuse puudumist või selle vähendamise põhjendatust peab tõestama kindlustusandja. Seega on kindlustusandja kohustus tõendada kindlustusvõtja tahtlust või rasket hooletust ning sellise teo ja kahjujuhtumi vahel põhjusliku seose esinemist.

Kindlustusandja võib VÕSi §452 Ig2p 2 alusel vabaneda osaliselt kindlustushüvitise maksmise kohustusest juhul, kui kindlustusvõtja rikub kohustust, et vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist.

Riski suurendamise kohta on riigikohus selgitanud, et nt hoone jäämist mõneks nädalaks elaniketa ei saa pidada riski suurenemiseks, millest kindlustusvõtjat oleks pidanud teavitama või millest ta oleks pidanud hoiduma.

Kokkuvõttes tasub kriitiliselt suhtuda kindlustusandja keeldumisse kahjuhüvitise väljamaksmisest või hüvitise vähendamisse. Ei tasu aktsepteerida kindlustusandja tõendamata väidet, et kahjujuhtumi põhjuseks oli kindlustusvõtja süüline käitumine.

MERILIM VALDMAA Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat