Kohalike päästekomandode sulgemisega soovib riik kulusid kärpida ja mängib sellega kohalikul tasandil inimeste turvatundega. Tegelikult saaks lahendusi otsida rahastamisallikate juurdehankimise teel, õppides näiteks Soomelt, kus maksustatakse päästevõimekuse tagamiseks kindlustusseltside preemiaid. Meie kindlustajad usuvad, et süsteem oleks võimalik kohustusliku varakindlustuse puhul.

Mure kohalike komandode sulgemise pärast on maapiirkondades tegutsevatel ettevõtjatel suur. “Olen ise töötanud kolm aastat tuletõrje autojuhina, kui noor poiss olin. Ma tean, mis tähendab iga viis minutit hiljem köhale jõuda. Pärast 20 minutit ei ole praktiliselt kuskil enam midagi teha,” sõnab Hiiumai Emmaste vallas asuva plastitootja ASi Dale LD juht Tiit Asumets. Just tema saatis valla ettevõtjate nimel mõni aeg tagasi peaministrile ja siseministrile kirja, millega palus kaaluda mais suletava kohaliku päästekomando säilitamist.

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas – ümberkorralduste järel jõuab päästeteenus enamike inimesteni Eestis vähemalt 15 minutiga. Arvestades, et lähimast allesjäävast komandost Käinas jääb Dale ligi kolmekümne kilomeetri kaugusele, on nemad enamiku alt välja jäänud. Talvistes oludes pole veerand tunniga nendeni jõuda reaalne ja seda on Asumets oma sõiduautoga lubatud sõidukiiruse piire kõmpides ka katsetanud. Ta lisab, et peavad ise tegema tuleohutuse tagamiseks ja õnnetuse korral tegutsemiseks investeeringuid, riik lubas aidata vabatahtliku päästemeeskonna loomisel. Komandosid jääb vähemaks. Lisaks Emmastele sulgeb mais uksed veel kaheksa riiklikku päästekomandot Eestis. Viisakalt võivad otsustajad viidata, et tegelevad süsteemi efektiivsemaks muutmisega, millega elupäästev päästevõimekus tagatakse. Tegelikkuses on küsimus rahastamises ja kulude kärpimises, mida on näha ka numbritest. Päästeameti eelarve tipnes 2008. aastal 51 miljonit euro juures, tänavuseks aastaks on planeeritud 44 miljonit eurot. Kui personalikulud olid 2008. aastal ligi 40 miljonit eurot, siis tänavu on ette nähtud 31,7 miljonit. Raha, mida riik päästeteenistuse ülalpidamiseks maksta ei suuda, tuleb välja käia kohalikel vabatahtlikkuse ja suuremate ohutusinvesteeringute kaudu.

Asumets kardab, et komando sulgemise tõttu läheb ka ettevõtte vara kindlustamine kallimaks. Ka kindlustusseltsid tunnistavad, et päästekomando olemasolu võetakse riskide hindamisel arvesse.

Üks moodus, kuidas kohalikku päästevõimekust säilitada, oleks aga just kindlustusseltside kaudu, maksustades kogutud preemiaid. Nii tehakse seda näiteks Soomes. Nimelt lähevad kõik tuleriski vastu kogutud kindlustuspreemiad Soome 3%-lise maksu alla. Sealt kogutud raha kantakse juba aastakümneid töötanud nn tuletõrjefondi. Fond omakorda saab koostöös seltsidega seda raha suunata – vastavalt vajadusele kohalike komandode toetamiseks, vabatahtlikele, kohalikele omavalitsustele, ennetustööle jm. Säärase maksu olemasolu puhul Eestis, võttes arvesse küll kogu varakindlustuse preemiad 2011. aastal, oleks saanud sihtotstarbeliselt päästjatele suunata 1 ,64 miljonit eurot. See ei kataks küll 4 miljoni euro suurust kärbet, mida päästeametümberkorraldustega taotleb, kuid ületab kolmandikku.

Kindlasti oleks sellel majanduslik jume, kui tegemist oleks kohustusliku varakindlustusega.

Mart Jesse, Eesti Kindlustusseltside Liidu juht

Jesse: maks tähendaks kohustuslikku kindlustamist

Eesti Kindlustusseltside Liitu Juhtiv Mait Jesse märgib, et olemasolevat taustsüsteemi silmas pidades ei tundu Soome meetod meile mõistlik.

“Külalasti oleks sellel majanduslik jume, kui tegemist oleks kohustusliku varakindlustusega, mis on paljudes maailma riikides olemas,” märgib Jesse ja lisab, et lihsalt ühe maksu juurde panemine ei ole mõistlik.

“Olukorras, kus kindlustuskatet omavate majapidamiste arv on väiksem kui kindlustuskatteta majapidamiste arv, võiks ütelda, et see ei oleks väga õiglane nende suhtes, kes oma vara eest hoolitsevad,” selgitab Jesse.

Soomes kohustuslikus korras oma vara kindlustarna ei pea, küll on seal kindlustuskaitse ostmine laiemalt levinud. Samuti märgib Jesse, et sellise fondi puhul peaks seltsid olema kaasatud raha suunamise üle otsustamisse, vältimaks seda, et kogutud summa lihtsalt kuhugi musta auku läheks.

“Praegu on kodu kindlustaminekoduomanikule vabatahtlik – seetõttu ei ole suurem osa kõdusid kindlustuskaitse all. Ka raha suunamine nn tuletõrjefondi ei pruugi anda piisavalt rahalisi vahendeid näiteks tuletõrjekomandode ülalpidamiseks,” leiab rahandusministeeriumi kindlustuspolütika osakonna jurist Margit Laurits Manniste ja lisab, et vastav regulatsioon oleks mõistlik, kui kõdude kindlustarnine oleks sarnaselt Soomega laiem võitehtudkohustuslikuks. Manniste lisab, et sellise fondi loomisel oleks oluline kõigepealt määratleda probleemid, mida soovitakse lahendada.

“Kindlustus preemiate osa suunamist teatud fondi ei pea tingimata korraldama riikliku regulatsiooni abil. Kui kindlusrusandjad ise näevad, et preventsioonil on oluline mõju nende poolt hüvitatavate tulekahjude vähendamisel, sus on neil võimalus panustada oma alaliidu kaudu ka omal algatusel,” ütleb ta.

Allikas: Äripäev