Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu tegevjuht Kaido Tropp: muutused on tulemas nii või teisiti

Finantsinspektsiooni endine juhatuse liige ­Kaido Tropp on 18. augustist ühe turuosalise, kindlustusmaaklerite liidu tegevjuht. Sügisel läheb riigikokku lugemisele kindlustustegevuse seaduse eelnõu ja Tropi sõnul on muudatused kindlustusturul vältimatud, kirjutas haldusuudised.ee.

Kuidas on tunne sukelduda ühe turu osapoole maailma?

See aasta oleks saanud 20 aastat täis, kui kindlustusinspektsiooni ja finantsinspektsiooni aeg kokku liita, mis on üsna pikk periood ühe inimese elus.

Võiks öelda, et pangad ja kindlustusturg ise on üsna staatilised, suuri arenguid pole hiljuti olnud, ollakse kindlas kasvufaasis. Kindlustusmaaklerite turg on praegu aktiivne ja mulle tundus, et saan jälle juhina põleda ning uusi ideid genereerida.

Kui vaadata numbreid, siis pea 50% kogu kahjukindlustusest käib praegu maaklerite vahendusel. Me kasutame hästi palju internetti, eestlane tahab võrrelda ja leida endale parima toote ja hinna. Maaklerid on siin kindlasti olnud kindlustusseltsidest uuenduslikumad, nad on rohkem mõelnud, kuidas jõuda kliendile lähemale.

Kas vastab tõele, et uus kindlustustegevuse seaduse eelnõu on seltsidekeskne?

Kindlustusmaastikku rohkem teades, 20 aastat selles rongis sõitnuna, pean ütlema, et uus seadus peabki olema kindlustusseltside keskne. Selle seadusega võetakse üle uus Solventsus 2 resolutsioon ehk kapitalinõude regulatsioon kindlustuses. Seaduse eelnõus on palju, mis puudutab seltse, nende kapitalijuhtimist, kogu organisatsiooni juhtimist. Need muutused on kindlustusseltside jaoks väga suured, põhimõttelised, seetõttu räägibki seadus 90% seltsidest.

See osa, mis on tekitanud elavat diskussiooni ja on kohati ka üle võimendatud, puudutab maaklertegevust ning hõlmab kümmekonda paragrahvi. Üks, mida riik tahab reguleerida, on see, mille kohta ma ennist ütlesin, et maaklerid on hästi innovatiivsed. Mõnikord on mindud halli tsooni, kus kehtiv seadus ei ütle täpseid juhiseid, Euroopa direktiiv jätab ka asjad lahtiseks. Näiteks hulgimaaklerluse teema, mis seltsides on kirgi üles kütnud. Tundub, et kui see äri on olemas, tuleks seda kuidagi reguleerida.

Seltside poolelt on näha, et nad tulevad varem või hiljem välja netohinnastamise teemaga. Nad arvavad, et sarnaselt mitme Põhjamaaga võiksime üle minna netohinnastamisele. Minu teada ei ole see seadusetekstides sees, aga kindlasti diskussioon tekib. Täpsemalt saavad ka mõned huvide ristumise reeglid uues seaduses kirja pandud. Suuri revolutsioonilisi muutusi ma tulemas ei näe.

Maaklerite liit tahaks tekitada arutelu teemal, et 50% kindlustusturu müügist käib maaklerite kaudu, kelle müügitegevus on seaduses üsna täpselt reguleeritud, aga seltsidele pole müügi osas seaduse järgi mingeid nõudeid. Miks see nii peaks olema?! Eestis võiks olla rakendatud põhimõte, mida Euroopa Komisjon praegu kindlustusvahendusdirektiivi muudatustes välja on pakkunud. Tegelikult peaks kindlustusvõtja olema ühtemoodi kaitstud, sõltumata sellest, kas ta ostab maakleri või agendi käest selle lepingu või otse seltsist. Vahe ostu sooritamistel on selles, et maakler annab võrdleva informatsiooni koos soovitusega, muus osas on nõuded ühesugused. Meie “suur idee” on, et tahame seaduse eelnõu arutlemisel sellest rääkida. Ajaliselt peaks jõudma, sest juriidiliselt pole keeruline öelda, et samad sätted, mis kehtestatakse ühele osapoolele, laienevad ka kindlustusseltsile.

Kas seltsid on valmis selliste tingimuste esitamisega nende müügikvaliteedile?

Minul on raske vastata, kas nad on valmis või mitte. Küll mõeldes tavakodanikuna, et kui inimene müüb iga päev kindlustust kindlustusseltsist, miks ta ei võiks või peaks müüma kindlustust samadel põhimõtetel nagu vahendaja. Kuhu nüüd Euroopa direktiiv jõuda tahab, on see, et sellistel juhtudel, kui kindlustusseltsi esindaja saab aru, et tal pole pakkuda sellist toodet, mis kliendi vajadustele vastaks, peab ta ütlema, et ma ei saa sulle müüa sellist kindlustust. Praegu vastatakse kliendile, et meil on üks toode, ja tekib “võta või jäta” olukord.

Kindlustusseltsile on võimalik muudatus selles, et maakleri teenusel on näidatud teenustasu eraldi, kogutud preemiasummast näiteks 10%. Euroopa Komisjoni initsiatiiv ütleb, et nüüd peab ka selts ise näitama lepingus, kui palju sellest summast on tema müügisooritamise kulu.

Kas võib prognoosida, et seltsidel hakkab palgal olevate agentide hulk kahanema?

Kindlasti tuleb elu- ja kahjukindlustust eraldi vaadata ja sõltub paljuski kindlustusettevõtte eripärast. Praegu tegutseb Eestis ka selliseid seltse, kellel endal müügivõrku polegi, enamasti küll välismaal olevate seltside filiaalid, need ongi 100% maaklerkanalist sõltuvad. Teine suurem trend on praegu, et aina rohkem kolib müük internetti. Innovatsioon, millele viitasin, oli, et varem olid maaklerid varmad oma müügikanaleid arendama, nüüd võib öelda, et seltsid teevad sama. Nad on aru saanud, et tulu tuleb sealt. Eks hinnasurve hakkab tulevikus ka seltse mõjutama, kui klient vaatab, et müügikulu on 10 või 20%, siis küsib ta soodsamat pakkumist. Muutused on tulemas nii või teisiti — kas eurodirektiiviga või varem, kui Eesti otsustab sellele põhimõttele juba enne üle minna.

Finantsinspektsioon tegi suvel kahele maaklerettevõttele ettekirjutuse. Kuidas hindate maaklerite teenindus- ja müügikvaliteeti?

Ma pole olnud kaheksa kuud finantsinspektsiooni liige, seega ma ei taha nende tegevust kommenteerida. Küll aga, kui ma andsin nõusoleku asuda maaklerite liidu tegevjuhiks, siis minu kandev idee oli, et liit peab saama organisatsiooniks, kes seab oma liikmetele standardid, kuidas maakler kliendile teenust pakub. See ei ole kindlasti kerge töö ja võtab aega. Standardite kehtestamisega usun, et selliseid ettekirjutusi kindlasti enam ei tule.

(Artikkel ilmus 25.08.2014 ajalehes Äripäev, autor Juuli Laanemets.)